kuulutuse lisamine tasuta
Detailsem otsing
oranž riba
Tagasi blogisse

Jälgi kuhu pargid

Kohe-kohe on kätte jõudmas talv ning sellega kaasnevad iga-aastased traditsioonilised nähtused: lumi ja jääpurikad. Põhimõtteliselt võiks Tallinna kontekstis siia nimekirja lisada ka MUPO, kes hooletuid hooneomanikke (k.a korteriühistuid) nende tegemata töö eest trahvib. Põhjuseks siis koristamata katused.

Ford Focus

Iga hoone omaniku kohustus on nii selle elanike kui ka möödujate ohutuse tagamine. Vastavalt seadusele vastutavad omanikud nii ehitise kokkuvarisemise, samuti ka ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest. Lisaks vastutamisele tuleb aga tekitatud kahju ka hüvitada, kuid seda eeldusel, et:

  • kahju tekitati õigusvastaselt
  • kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele
  • kahju ei põhjustanud vääramatu jõud või kannatanu tegevus (vääramatuks jõuks loetakse mistahes ettenägematut sündmust, mida pole võimalik kontrollida ega ära hoida)

Jääpurikate ja lumekamakate peamised kannatajad on autod. Kui hoone katuselt saabunud veemoodustis on kontakti sõidukiga leidnud, vajab viimane üldjuhul ka remonti. Vaidlus tekib siinkohal just selles, kes peaks remondi kinni maksma.

Võtame näiteks järgmise olukorra - on talv. Auto parkis korteriühistu Kehvahooldus parklas. Öösel hakkas paks lumevaip katusel liikuma ning kukkus autole, tekitades kapotile ja tuuleklaasile ulatuslikke kahjustusi. Kes vastutab? Välja tuleks selgitada järgmist:

  • kas valitsesid Eesti oludes tavatud ilmastikutingimused? Kas korteriühistu oleks saanud kahju tekkimist kuidagi ära hoida (vääramatu jõud)?
  • kas lumi kukkus korteriühisu Kehvahooldus hoonelt (kahju tekitaja)?
  • kas auto oli korrektselt pargitud (kannatanu tegevus)?

Kui tegemist polnud vääramatu jõuga, lumi kukkus korteriühistu Kehvahooldus hoonelt ning auto oli õigesti pargitud, vastutab kahju tekkimise ja hüvitamise eest ühistu. Hüvitise saamiseks tuleb autoomanikul esitada kahjunõue korteriühistule ning vajadusel maakohtule.

Üht olulist detaili kipuvad autoomanikud analoogsete kahjunõuete korral siiski unustama, s.t kuidas ja kuhu oli auto pargitud. Kui parkimiseks oli kehtestatud kindel kord (näiteks kohad joonitud vmt) ning autoomanik seda eiras, klassifitseerub see tema vääraks tegevuseks. Võttes ette kohtutee, siis autoomaniku valesti parkimise eest võib kohus korteriühistu poolt hüvitatava kahju suurust vähendada, võib-olla aga üldse lugeda kahju tekkimise põhjuseks autoomaniku väärat tegevust parkimisel.

Seega soe soovitus enne saabuvat külma talve: hoidke oma hoonete katused ja räästad puhtad ning parkimisel jälgige kehtestatud korda.